Kaebused

Defektsete kaupade kohta kaebuste esitamise reeglid

viimase uuenduse kuupäev: 16.11.2021

1. Müüja kinnitab, et Veebipoes müüdavad Kaubad on uued.

2. Müüja on kohustatud Ostjale ostetud kauba tarnima defektideta.

3.
tsiviilseadustiku artiklid 556–576

4. Kõikidele Veebipoest ostetud Kaupadele kehtib kaheaastane garantii defektide vastu. Kauba füüsiline defekt seisneb Kauba mittevastavuses Müügilepingu tingimustele.

5. Kui pärast Kauba omandiõiguse üleminekut Ostjale avastab Ostja, et Kaubal on füüsilisi defekte, võib Ostja esitada Müüjale kaebuse defektide garantii alusel (õiguslik alus - tsiviilseadustik).

6. Kui kauba kohaletoimetamise ajal tekib mehaaniline kahjustus või kui müüjale esitatakse kauba defekti kohta garantiinõue, peab ostja täitma kaebuse vormi, mis on saadaval lingil /poe-reeglid/ vahekaardil „Kaebused“. Kaebuse vormil peab ostja märkima:

1) Kauba kohta kaebuse esitanud isiku ees- ja perekonnanimi,
2) Kauba kohta, mille kohta kaebus esitatakse, andmed (Kauba nimi, tähis, tootmispartii number/aegumiskuupäev),
3) ostukuupäev,
4) kauba üksikasjalik kirjeldus puudused või ebakõlad koos teabega, millises olukorras antud puudus või mittevastavus ilmneb,
5) millal Kauba puudus avastati,
6) pretensiooninõuded.

7. Kauba teatatud defekt kuulub teeninduse poolt kontrollimisele, mis teeb kindlaks, kas Kauba defekt või mittevastavus eksisteeris selle väljastamise ajal või oli selle põhjustanud Kauba ebaõige ladustamine või mittesihipärane kasutamine.

8. Kaebatava Kaubaga tuleb kaasas olla ostutõend (arve või kviitungi koopia). Ostutõendi puudumisel saab Kauba kohta kaebuse esitada tingimusel, et Müüjalt ostmist kinnitab mõni muu dokument.

9. Kaebuse kehtivust vaadatakse läbi 14 päeva jooksul alates kaebuse esitamise ja kauba kohaletoimetamise kuupäevast vastavalt tsiviilseadustikus sätestatud põhimõtetele.

10. Pärast kaebuse esitamise protseduuri lõpetamist tagastatakse Müüjale tarnitud Kaup Ostjale Müüja kulul.

11. Kui Ostja ei nõustu Müüja otsusega keelduda kaebuse menetlemisest, võib Ostja pöörduda vaidlusega üldkohtusse.

Kui Ostja on tarbija ja soovib müüjaga tekkinud vaidluse lahendada ilma asja ühisesse kohtusse suunamata, võib ta kasutada alternatiivseid vaidluste lahendamise viise, s.t taotleda vahendusmenetlust või vaidluse lahendamist Tarbijate Alalises Arbitraažikohtus (edaspidi ). edaspidi "arbitraažikohus"), mis tegutseb Kaubandusinspektsiooni pädeva provintsiinspektsiooni juures, esitades vastava avalduse (s.o avaldus vahenduse algatamiseks ja läbiviimiseks või avaldus asja arutamiseks vahekohtus). Eespool nimetatud taotlusvormid on kättesaadavad iga vahekohtu sekretariaadis ja Kaubandusinspektsiooni provintsiinspektsioonide veebisaitidel. Alternatiivsete vaidluste lahendamise meetodite kasutamine on võimalik ainult juhul, kui mõlemad Pooled lepivad kokku vaidluse lahendamises käesolevas menetluses.

Vaidluse lahendamine vahendusmenetluse teel on vabatahtlik ja ei kuulu haldus- ega kohtulikule täitmisele; selle peale edasi kaevata ei ole.

Vahendusmenetluse kasutamine ei välista võimalust esitada hagi ühises kohtus või suunata asi vahekohtusse. Vahekohtu otsusel või enne seda sõlmitud kokkuleppel on samasugune juriidiline jõud kui ühiskohtu otsusel või ühises kohtus sõlmitud kokkuleppel pärast selle tunnustamist ühises kohtus või pärast seda, kui ühine kohus on selle täitmisele pööratavuse kindlaks teinud.

Tarbijast ostjal on ka õigus anda juhtum arutamiseks omavalitsuse või linnaosa tarbijaombudsmanile või küsida teavet kohalikust tarbijakaitseliidust.

Tsiviilseadustik – defektide garantii

Art. 556. [Kauba puudused]

Müüja vastutab ostja ees, kui müüdud esemel on füüsiline või juriidiline defekt (garantii).

Art. 556 ^1. [Asja füüsiline defekt]

§ 1. Füüsiline defekt on müüdud eseme mittevastavus lepingutingimustele. Eelkõige on müüdud ese lepingutingimustele mittevastav, kui:

1)
sellel puuduvad omadused, mis seda tüüpi asjal peaksid olema lepingus määratud otstarbe või asjaolude või kavandatud kasutuse tõttu;

2)
ei ole omadustega, mida müüja ostjale kinnitas, sealhulgas näidise või mudeli esitamisega;

3)
ei sobi otstarbeks, millest ostja müüjat lepingu sõlmimisel teavitas, ja müüja ei esitanud sellele otstarbele vastuväiteid;

4) tarniti ostjale mittetäielikus seisukorras.

§ 2. Kui ostja on tarbija, käsitletakse müüja kinnitustena tootja või tema esindaja, isiku, kes oma äritegevuse raames asja ringlusse laseb, ja isiku, kes esitleb end tootjana, pannes müüdud asjale oma nime, kaubamärgi või muu eraldusmärgi, avalikke kinnitusi.

§ 3. Müüdud esemel on füüsiline defekt ka selle ebaõige paigaldamise ja kasutuselevõtu korral, kui need tegevused teostas müüja või kolmas isik, kelle eest müüja vastutab, või ostja, kes järgis müüjalt saadud juhiseid.

Art. 556 ^2. [Defekti olemasolu eeldus ostjale riski ülemineku ajal]

Kui ostja on tarbija ja füüsiline defekt avastatakse ühe aasta jooksul alates müüdud eseme üleandmise kuupäevast, eeldatakse, et defekt või selle põhjus oli olemas riski ostjale ülemineku ajal.

Art. 556 ^3. [Müüja vastutuse ulatus]

Müüja vastutab ostja ees, kui müüdud asi on kolmanda isiku omand või kui see on koormatud kolmanda isiku õigusega ning kui asja kasutamise või käsutamise piirang tuleneb pädeva ametiasutuse otsusest või määrusest; õiguse müügi korral vastutab müüja ka õiguse olemasolu eest (õiguslik puudus).

Art. 557. [Vastutusest vabastamine]

§ 1. Müüja vabaneb garantiikohustusest, kui ostja oli lepingu sõlmimise ajal puudusest teadlik.

§ 2. Kui müügi esemeks on kaup, mis on tähistatud ainult liigi järgi või kaup, mida hakatakse tootma tulevikus, on müüja garantiikohustusest vabastatud, kui ostja oli defektist kauba üleandmise ajal teadlik. See säte ei kehti, kui ostja on tarbija.

§ 3. Müüja ei vastuta tarbijast ostja ees selle eest, et müüdud asjal puuduvad § 556 ¹ § 2 nimetatud avalikest kinnitustest tulenevad omadused, kui ta ei olnud nendest kinnitustest teadlik või mõistlikult hinnates ei oleks võinud olla neist teadlik või kui need ei saanud mõjutada ostja otsust müügilepingu sõlmimiseks või kui nende sisu parandati enne müügilepingu sõlmimist.

Art. 558. [Vastutuse muutmine]

§ 1. Pooled võivad garantiikohustust laiendada, piirata või välistada. Kui ostja on tarbija, on garantiikohustuse piiramine või välistamine lubatud ainult erisätetes sätestatud juhtudel.

§ 2. Garantii alusel vastutuse välistamine või piiramine ei kehti, kui müüja on ostja eest puudust pettusega varjanud.

Art. 559. [Defektide tekkimise hetk]

Müüja vastutab garantii alusel füüsiliste defektide eest, mis eksisteerisid riski Ostjale ülemineku ajal või tulenesid samal ajal müüdud esemele omasest põhjusest.

Art. 560. [Taganemine, hinna alandamine, kauba vahetamine]

§ 1. Kui müüdud asjal on puudus, võib ostja esitada hinna alandamise või lepingust taganemise avalduse, välja arvatud juhul, kui müüja asendab viivitamata ja ostjale ebamõistlikke ebamugavusi tekitamata puudusega asja puudusteta asjaga või kõrvaldab puuduse. See piirang ei kehti, kui müüja on asja juba asendanud või parandanud või kui müüja ei ole täitnud oma kohustust asendada asi puudusteta asjaga või kõrvaldada puudus.

§ 2. Kui ostja on tarbija, võib ta müüja pakutud puuduse kõrvaldamise asemel nõuda asja asendamist defektivaba asjaga või asendamise asemel defekti kõrvaldamist, välja arvatud juhul, kui asja lepingutingimustega vastavusse viimine ostja valitud viisil on võimatu või nõuaks müüja pakutud meetodiga võrreldes ülemääraseid kulusid. Liigsete kulude hindamisel võetakse arvesse ka defektivaba asja väärtust, tuvastatud puuduse liiki ja olulisust ning ebamugavusi, millega ostja kokku puutuks muu rahulolumeetodi korral.

§ 3. Hinda alandatakse proportsionaalselt lepingust tuleneva hinnaga, milles defektiga eseme väärtus on proportsionaalne defektita eseme väärtusega.

§ 4. Ostja ei saa lepingust taganeda, kui puudus on ebaoluline.

Art. 561. [Kohustus asendada defektne asi defektivabaga, defekti kõrvaldamine]

§ 1. Kui müüdud kaubal on defekt, võib ostja nõuda kauba asendamist defektivaba kaubaga või defekti kõrvaldamist.

§ 2. Müüja on kohustatud defektse kauba asendama defektivaba kaubaga või kõrvaldama defekti mõistliku aja jooksul, ilma et see tekitaks Ostjale ülemääraseid ebamugavusi.

§ 3. Müüja võib keelduda ostja nõudmise rahuldamisest, kui puudusega asja lepinguga vastavusse viimine ostja valitud viisil on võimatu või nõuaks ülemääraseid kulusid võrreldes teise võimaliku asja lepinguga vastavusse viimise meetodiga. Kui ostja on ettevõtja, võib müüja keelduda asja asendamast puudusteta asjaga või puuduse kõrvaldamisest isegi siis, kui selle kohustuse täitmise kulud ületavad müüdud asja hinda.

Art. 561 ^1. [Esemete lahtivõtmine ja uuesti kokkupanek]

§ 1. Kui defektiga ese on paigaldatud, võib ostja nõuda müüjalt eseme lahtivõtmist ja uuesti kokkupanekut pärast selle asendamist defektivaba esemega või defekti kõrvaldamist. Kui müüja seda kohustust ei täida, on ostjal õigus neid toiminguid teha müüja kulul ja riskil.

§ 2. Müüjal on õigus keelduda kauba lahtivõtmisest ja uuesti kokkupanekust, kui nende tegevuste maksumus ületab müüdud kauba hinda.

§ 3. Kui ostja on tarbija, võib ta nõuda müüjalt kauba demonteerimist ja uuesti kokkupanekut, kuid on kohustatud kandma osa müüdud eseme hinda ületavatest seotud kuludest või võib nõuda müüjalt osa demonteerimise ja uuesti kokkupanemise kulude hüvitamist kuni müüdud eseme hinnani.

Art. 561 ^2. [Kauba kohaletoimetamine ostja poolt]

§ 1. Garantiiõigusi teostav ostja on kohustatud defektse asja müüja kulul toimetama müügilepingus määratud kohta ja kui lepingus sellist kohta ei ole määratud, siis kohta, kus asi ostjale üle anti.

§ 2. Kui eseme liigi või paigaldusviisi tõttu oleks ostjal eseme kohaletoimetamine ülemäära keeruline, on ostja kohustatud tegema eseme müüjale kättesaadavaks kohas, kus ese asub.

§ 3. Lepingust taganemise korral kauba tagastamisele ja kauba asendamisele defektideta kaubaga kohaldatakse § 1 ja 2 sätteid.

Art. 561 ^3. [Asendamise või parandamise kulud]

¹ kohaselt kannab asendamise või parandamise kulud müüja. See hõlmab eelkõige eseme demonteerimise ja kohaletoimetamise, tööjõu, materjalide ning uuesti kokkupanemise ja kasutuselevõtu kulusid.

Art. 561 ^4. [Kohustus ostjalt defektiga kauba vastu võtta]

Müüja on kohustatud Ostjalt defektse kauba vastu võtma juhul, kui Ostja vahetab kauba defektivaba kauba vastu või taganeb lepingust.

Artikkel 561 ^5. [Taotluse põhjendatuks tunnistamine]

Kui tarbijast ostja on taotlenud kauba vahetamist või puuduse kõrvaldamist või esitanud hinnaalanduse avalduse, täpsustades summa, mille võrra hinda alandatakse, ja müüja ei ole sellele taotlusele neljateistkümne päeva jooksul vastanud, loetakse taotlus põhjendatuks.

Art. 562. [Osade kaupa tarnitavad esemed]

Kui müügilepingus on sätestatud, et müüdud kaup tarnitakse osade kaupa ja müüja ei ole ostja nõudmisest hoolimata tarninud defektse kauba asemel sama kogust defektivaba kaupa, võib ostja lepingust taganeda ka hiljem tarnitavate kaubaosade osas.

Art. 563. [Kaebuste esitamise tähtajad]

§ 1. Ettevõtjate vahelise müügi puhul kaotab ostja garantiiõigused, kui ta ei ole kaupa sellise kauba puhul tavapärasel ajal ja viisil üle vaadanud ning ei ole müüjat viivitamatult puudusest teavitanud, ning juhul, kui puudus avastatakse alles hiljem – kui ta ei ole müüjat viivitamatult pärast selle avastamist teavitanud.

§ 2. Ülaltoodud tähtajast kinnipidamiseks piisab defekti teatamisest enne selle lõppemist.

Art. 564. [Defekti petturlik varjamine]

Artiklis 563 sätestatud juhtudel ei kao kauba füüsiliste defektide garantiist tulenevad õigused isegi siis, kui ostja ei ole järginud kauba kontrollimise või müüjale defektist teatamise tähtaegu, kui müüja oli defektist teadlik või kinnitas ostjale, et defekte ei esine.

Art. 565. [Piiratud taganemisõigus]

Kui ainult osa müüdud esemetest on defektsed ja neid saab defektivabadest esemetest eraldada ilma kummagi poole kahju tekitamata, piirdub ostja õigus lepingust taganeda defektsete esemetega.

Art. 566. [Kuluhüvitamine]

§ 1. Kui ostja on müüdud eseme füüsilise defekti tõttu esitanud lepingust taganemise või hinnaalanduse avalduse, võib ta nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis talle lepingu sõlmimisega ilma defektist teadmata, isegi kui kahju tekkis asjaoludest, mille eest müüja ei vastuta. Eelkõige võib ta nõuda lepingu sõlmimise kulude, eseme kättesaamise, transpordi, ladustamise ja kindlustamise kulude hüvitamist ning kantud kulude hüvitamist ulatuses, milles ta neist kuludest kasu ei saanud. See ei piira üldpõhimõtete kohase kahju hüvitamise kohustuse sätete kohaldamist.

§ 2. Defektse asja asemel defektse asja kohaletoimetamise või müüja poolt defekti kõrvaldamise korral kohaldatakse vastavalt § 1 sätteid.

Art. 567. [Kauba tagastamine müüja kulul ja riskil]

§ 1. Kui müüja viivitab kauba kättesaamisega, võib ostja kauba müüja kulul ja riskil tagastada.

§ 2. Ettevõtetevahelise müügi puhul on ostjal õigus ja kui müüja huvid seda nõuavad, kohustus müüa asi nõuetekohase hoolsusega, kui on olemas oht, et see halveneb. Ostja peaks müüjat müügi kavatsusest võimaluse korral teavitama ja igal juhul saatma teate viivitamatult pärast müüki. Ostja võib asja müüjale tagastada ka müüja kulul ja riskil.

Art. 568. [Garantiivastutus]

§ 1. Müüja vastutab garantii alusel, kui füüsiline defekt avastatakse kahe aasta jooksul ja kinnisvaradefektide puhul viie aasta jooksul alates asja ostjale üleandmise kuupäevast. Kui ostja on tarbija ja müügi esemeks on kasutatud vallasasi, võib müüja vastutus piirduda vähemalt ühe aastaga alates asja ostjale üleandmise kuupäevast.

§ 2. Defekti kõrvaldamise või müüdud eseme asendamise defektivaba esemega nõue on esitatav üheaastase aegumistähtajaga alates defekti avastamise kuupäevast. Kui ostja on tarbija, ei saa aegumistähtaeg lõppeda enne §-s 1 nimetatud tähtaja möödumist.

§ 3. Ostja võib §-s 2 nimetatud tähtaegade jooksul esitada müüdud asja puuduse tõttu lepingust taganemise või hinna alandamise avalduse. Kui ostja nõudis asja asendamist puudusteta asjaga või puuduse kõrvaldamist, hakkab lepingust taganemise või hinna alandamise avalduse esitamise tähtaeg kulgema asendamise või puuduse kõrvaldamise tähtaja ebatõhusast möödumisest.

§ 4. Kui ühte garantiiõigust kasutatakse kohtus või vahekohtus, peatatakse ostja muude käesoleva garantii alusel kuuluvate õiguste teostamise tähtaeg kuni menetluse lõpliku lõppemiseni.

§ 5. Paragrahvi 4 sätteid kohaldatakse vastavalt ka vahendusmenetlusele, tingimusel et ostja muude garantiiõiguste teostamise tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil kohus keeldub vahendaja ees sõlmitud kokkulepet kinnitamast või vahendus lõpeb tulemuseta.

§ 6. Defekti tuvastamise tähtaja möödumine ei välista garantiiõiguste teostamist, kui müüja on defekti pettusega varjanud.

Art. 568 ^1. [Kauba kasutuskõlblikkuse lõppkuupäev, garantii]

Kui müüja või tootja määratud eseme aegumiskuupäev saabub pärast kahte aastat alates eseme ostjale üleandmise kuupäevast, vastutab müüja garantii alusel eseme füüsiliste defektide eest, mis avastati enne nimetatud perioodi möödumist. Kohaldatakse artikli 568 § 6 sätteid.

Art. 573. [Kolmanda isiku nõuded]

Ostja, kelle vastu kolmas isik esitab müüdud esemega seoses nõude, on kohustatud viivitamatult müüjat teavitama ja nõudma tema osalemist menetluses. Kui ostja seda ei tee ja kolmas isik saab soodsa otsuse, vabaneb müüja garantiikohustusest õigusvigade eest ulatuses, milles tema osalemine menetluses oli vajalik kolmanda isiku nõuete täieliku või osalise alusetuse tõendamiseks.

Art. 574. [Kahju hüvitamise kohustus] ^[

§ 1. Kui ostja on müüdud eseme juriidilise puuduse tõttu esitanud lepingust taganemise või hinna alandamise avalduse, võib ta nõuda kahju hüvitamist, mis tal tekkis lepingu sõlmimisega puudusest teadmata, isegi kui kahju tekkis asjaoludest, mille eest müüja ei vastuta. Eelkõige võib ta nõuda lepingu sõlmimise kulude, eseme kättesaamise, transpordi, ladustamise ja kindlustamise kulude hüvitamist, kantud kulude hüvitamist ulatuses, milles ta neist kasu ei saanud ja kolmandalt isikult hüvitist ei saanud, ning kohtukulude hüvitamist. See ei piira üldpõhimõtete kohase kahju hüvitamise kohustuse sätete kohaldamist.

§ 2. Defektse asja asemel defektivaba asja kohaletoimetamise korral kohaldatakse vastavalt § 1 sätteid.

Art. 575. [Hinna tagastamine]

Kui müüdud asja juriidilise puuduse tõttu on ostja sunnitud asja üle andma kolmandale isikule, ei vabasta garantii alusel lepingust tulenev vastutuse välistamine müüjat saadud hinna tagastamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui ostja teadis, et müüja õigusi vaidlustatakse või et ta omandas asja omal vastutusel.

Art. 575 ^1. [Vastutusest vabastamine]

Kui ostja on ostetud eseme täieliku või osalise kaotsimineku või selle kolmanda isiku kasuks koormamise tagajärgede ära hoidnud rahasumma maksmise või muu soorituse tegemisega, võib müüja end garantiikohustusest vabastada, tagastades ostjale makstud summa või osutatud soorituse väärtuse koos intresside ja kuludega.

Art. 576. [Õiguslike puuduste garantiitingimused]

Müüdud eseme juriidiliste puuduste korral kehtivad garantiiõiguse alusel õiguste teostamise suhtes artikli 568 §-de 2–5 sätted, kusjuures artikli 568 §-s 2 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil ostja sai puuduse olemasolust teada, ja kui ostja sai puuduse olemasolust teada alles kolmanda isiku hagi tulemusena, siis kuupäevast, mil vaidluses kolmanda isikuga tehtud kohtuotsus jõustus.

LAADI ALLA KAEBUSE VORM